Kiri ajakapslisse
Nädal
tagasi jäädvustasin postituses kõik oma lemmikasjad, millest olen
hetkel rohkem kui vaimustuses. Suures pildis ei oma see aga
tegelikult erilist tähtsust, mis on minu lemmikkook täna või mis
kuu aja pärast – maitsemeele kujunemisest on üsna raske inimese
arengut näha.
Seetõttu otsustasingi kirjutada täna ajakapslisse kirja, mis peegeldab minu tõekspidamisi just nüüd ja praegu, kuu aega enne täisealiseks saamist. Mis toimub ühe 17-aastase „lapse” peas? Millest ma päriselt mõtlen ja mida kogu see emotsioonide, ideede ja tunnete virvarr endast kujutab?
Siin see on.
Tere tuleviku-mina, siin mineviku-mina!
Kui mul oleks täna võimalus oma elus midagi muuta või siis ajas tagasi minna, et seal ümberkorraldusi teha, ei teeks ma mitte kui midagi teistmoodi. Ma ei kustutaks ühtegi valusat mälestust, piinlikku situatsiooni või mõtlematut tegu. Ilma nendeta ei oleks ma praegu omadega siin.
Minu seitseteist eluaastat on olnud lihtsalt ilmelised: kaasahaaravad, õpetlikud ja väga-väga väärtuslikud, …
Seetõttu otsustasingi kirjutada täna ajakapslisse kirja, mis peegeldab minu tõekspidamisi just nüüd ja praegu, kuu aega enne täisealiseks saamist. Mis toimub ühe 17-aastase „lapse” peas? Millest ma päriselt mõtlen ja mida kogu see emotsioonide, ideede ja tunnete virvarr endast kujutab?
Siin see on.
Tere tuleviku-mina, siin mineviku-mina!
Kui mul oleks täna võimalus oma elus midagi muuta või siis ajas tagasi minna, et seal ümberkorraldusi teha, ei teeks ma mitte kui midagi teistmoodi. Ma ei kustutaks ühtegi valusat mälestust, piinlikku situatsiooni või mõtlematut tegu. Ilma nendeta ei oleks ma praegu omadega siin.
Minu seitseteist eluaastat on olnud lihtsalt ilmelised: kaasahaaravad, õpetlikud ja väga-väga väärtuslikud, …
