Minu elurütm

Olen püüdnud seda keskkonda hoida kohana, mis kiirgaks eelkõige positiivsust. Lehena, mida lugedes on võimalus korraks oma mured unustada. Samas, kui ma ka ebameeldivat teemat puudutan, siis on minu eesmärk olukorda paremaks muuta.
Täna aga otsustasin kirjutada, mida ma siis teen, kui haige olen. Nimelt olen tõesti veidike tõbiseks jäänud ning istun siin kodus oma tilkuva nina ning valusate lihastega. Pole ju nagu eriti teema, mida tahaks jagada? Samas jälle mõtlesin, et saame inimesest tõeliselt aimu alles siis, kui ta ei ole oma parimas vormis. Näiteks on minu arvates maailma kõige huvitavam küsimus, et mis toidu isu kellelgi haigena on. Minu ema tahab haigena alati praekartuleid süüa. Täiesti õudne, mina ei salli tõbisena silmaotsaski sellist rasvast toitu. Alati, kui mina ennast haigena tunnen, tekib mul suur isu juustuküpsiste järele. Ausalt, võiksin nende nimel ükskõik, mida teha. See on nii kummaline, aga samas ka nii lahe.
Kuna ma siin kodus istun ja puhkan, mõtlesin, et …