Minu elurütm

Suviti on minu kulgemine hommikuti pisut teistsugune. Pärast ärkamist käin esimesena pesemas ning tõmban mingid riided selga. Seejärel lähen endale hommikusööki tegema. Kui mul veab, siis on ema juba kohvi valmis teinud ning see on ikka veel kuum. Minu kõige raskem ülesanne hommikuti on välja mõelda, mida ma söögiks tahan, sest valikuvõimalusi on palju. Üks minu viimase aja lemmikuid on kreeka jogurt marjade ja banaaniga, mis täidab kõhtu hästi ning on suhteliselt tervislik. Täna nautisin aga kodust omletti. Ma tean, et see on väga halb, aga hommikusöögi kõrvale vaatan tavaliselt arvutist kas videoid või seriaale. Nojah, teoorias ei ole ju soovitatav tegeleda peale söömise veel millegi muuga ning ausalt, lõunasöögi ajal ma ei tegele ka. See on puhtalt eksklusiivne hommikusöögi kõrvane tegevus. Igal juhul panen siis mõne mõnusa video või episoodi mängima ning naudin hommikut. Tavaliselt on hommikuti, kui ma juba arvutis olen, kõige mõnusam ka blogiga tegeleda. Saan oma ki

Minu esmane eesmärk tervislikult toitumise puhul on vältida üleliigseid suhkruid ja nisutooteid. Jama on aga selles, et suhkrused nisutooted juhtuvad olema väga maitsvad ning nendele on tihti väga raske „ei” öelda. Number üks lahendus selliste toitude vältimiseks on luua alternatiivsed variandid, mida süüa, kuid mis pole nii kahjulikud. Olen katsetanud päris paljusid internetist leitud retsepte, kus sees ei käi suhkrut, jahu ning võid, kuid tulemus on tavaliselt üsna nigel. Kas on asi siis minu kokkamises või retseptis endas – tavaliselt piirdub „tervislike maiustuste” tegemine ühe katsetuskorraga. Proovinud aga palju erinevaid retsepte, olen leidnud siiski neidki, mis mulle päriselt ka meeldivad. Nüüd jagangi teiega kolme mõnusat ning väga lihtsat retsepti, mis asendavad kooki, jäätist ja komme. 1) Nelja koostisosa brownie Vaja läheb: umbes 20 suuremat datlit 2 muna 3/4 tassi kakaopulbrit 1/3 tassi kookosrasva Eelkuumuta ahi 180 kraadini. Sulat

Minu elurütm on nagu Ameerika mäed: väga kiire tempo, väga aeglane tempo, väga kiire tempo ja siis jälle aeglane. Naasnud kahepäevaselt ürituselt, olin terve järgmise päeva voodis. Otsustasin, et nüüd on õige aeg hakata vaatama seriaali „Friends“, siiski parem hilja kui mitte kunagi. Minu päev koosnes söömisest ja seriaalist ning niisama lebotamisest. Täna on uus päev. Justkui kangasse kootud käitumismuster ennustab tegusat päeva ning vahetevahel ongi see kõige parem, kui juba tean, et täna peab olema tore ja tegus päev. Kõige halvem variant on see, kui ärkan hommikul ning ei tea, milline päev täna tuleb, sest meeleolu ei ole. Isegi kui tunnen, et kõik läheb sel päeval pekki, on siiski turvaline tunne, sest teadsin seda ette, et täna ei olnud lihtsalt minu päev. Aga täna, täna on minu päev, ma tunnen seda. Nojah, hommikul olin ikkagi veel seriaali kütkeis. Peale pannkookide küpsetamist kallasin kohvi kruusi ning siirdusin arvuti taha, et vaadata, mida Ross, Rachel, Monica ja n

On üks raamat, mis tekitab alati hea tuju. Ma ei olegi nii isemoodi teost veel tegelikult kunagi lugenud. Mõttes nimetan seda hea tuju raamatuks. Heinsaare „Härra Pauli kroonikad“ on lühike teos, mis omakorda koosneb lühikestest lugudest. See ei muuda aga raamatut vähem väärtuslikuks. Usun, et see on nüüdsest minu number üks soovitus kurva tuju puhul. Teost kohe ei saa lugeda ilma kaasa naermata. Teate, mis on kõige parem? Sellel ei ole vanusepiiri. Armas raamat väiksematele ettelugemiseks kui ka oma lõbuks lehitsemiseks. Samuti võiks see huvi pakkuda ka vanematele, sest see oli just nimelt mu isa, kes mulle selle suurepärase raamatu lugemiseks kätte andis. Kõik lood on raamatus eranditult head, kuid minu lemmik on kahtlemata „Väljavõtteid härra Pauli aoraamatust. 3“ Juba selle meenutamine ja edasi jutustamine toob naeratuse suule. Mida veel oskan öelda? Ehk seda, et lihtsuses peitub võlu ning just „lihtsus“ kirjeldabki Heinsaare loodud teost. Mitte ühegi loo

Mis siin Tallinnas ikka passida, tahaks Tartusse. Mõeldud–tehtud. Otsustasin oma kahe hea sõbrannaga päevaks Tartusse sõita ning seal ringi vaadata. Hommikul kell kaheksa väljus Balti jaamast rong. Haaranud Circle K-st tee peale kohvi ning pähklid, kiirustasin rongile, kus pidime sõbrannadega kokku saama. Tükk aega olime eelmisel õhtul mõelnud, kas ikka minna või mitte, sest ilmad olid vihmased ning ka sel päeval ei lubatud Tartus midagi paremat kui eelnevatel päevadel. Olime siiski langetanud otsuse kohale minna ning siis lihtsalt vaadata, mida põnevat Tartus teha annab. Algul oli küll ilm pisut pilves, kuid päeva peale tuli päikegi välja. Rongisõit kulges mõnusalt ning rääkida oli palju. Ühtlasi kasutasime ära ka sobivat aega, et panna täpsemalt paika, mida kohapeal õieti teeme. Muuhulgas arutlesime, et pole ammu AHHAA-s käinud. Mäletan, et väiksena külastasin seda sageli ning nüüd tunduski AHHAA pigem väiksematele mõelduna. Kuidas ma aga eksisin. Nii tore ol