Minu elurütm

Juba kevadel, kui tuli teade, et Tartu Ülikool korraldab taas teaduslaagrit (8-12 klassi õpilastele), otsustasime sõbrannaga sellest osa võtta. Vajalik oli eelnev registreerimine, seetõttu panime plaani Tartusse sõita varakult paika. Põhimõtteliselt näeb teaduslaager välja selline, et kaks päeva on erinevates ülikoolimajades erinevad töötoad, millest osa võtta. Töötube on erinevaid – alates kartuli uurimisest kuni seasõra õmblemiseni. Sinna vahele jäävad ka näiteks matemaatika, keemia ja ka füüsikaga seotud loengud. Mina valisin endale välja loengud füsioloogia ja astronoomia vallas. Juhtusime vanalinnas jalutades omanäolist rongkäiku vaatama. Neljapäeva hommikul asusingi taas oma pakitud kotiga teele. Buss väljus juba suhteliselt varakult. Kuna mina tegelikult bussisõitu eriti ei kannata (ajab iiveldama), siis valisime transpordiks Lux Expressi bussifirma, millega on mugavaim sõita. Bussis oli tore – reisikaaslasega sai palju jutustatud, moccachino’sid kaanitud ning ka

Minu graafik on olnud hullumeelne. Kodus olemise aega nagu polegi. Nii kui ühest paigast tagasi jõuan, pean kohe pakkima hakkama, et juba järgmisesse kohta edasi liikuda. Eelmisel nädalal veetsin kolm päeva Raplamaal, kus toimus EÕMi kokkutulek. Päeval oli tegevuste kava tihe, niisama lebotamise aega ei olnud. Ka öösiti sai rohkem tantsitud kui magatud, sest esinejad olid võimsad — üks neist oli näiteks NOËP. Kui ma lõpuks kolmanda päeva õhtul koju jõudsin, heitsin kohe magama, et järgmine päev enam-vähem puhanult üles ärgata. Järgmisel hommikul tundsin ennast ikka nagu zombi, aga aeg ei peatu — pidin kohe uuesti pakkima hakkama, sest ees seisis retk Hiiumaale. Niisiis pakkisin oma koti, et sinna järgnevaks kolmeks päevaks sõbrannale külla minna. Ma ei kahetse, et olen nii palju sündmusi üksteise otsa kuhjanud. Kes seda und ikka vajab, kui kogu aeg nii ägedad sündmused toimuvad. Pealegi saab suvi kohe läbi ja sest tuleb ju viimast võtta. Hiiumaal oli super lõbus ning kahju ol

Jah, ma tean, rabav, aga varsti algab kool. Võib-olla tekib sul nüüd tunne, et sellelt postituselt peab ruttu minema klikkima, sest a) see pole üldse sinuga seotud või b) koolini on veel nii palju aega. Noh, ega ma muud öelda oskagi, kui et mulle meeldib olla sündmusteks valmis - niisiis kirjutangi oma valmistumisest, sest pool kuud on just paras aeg, et hakata kooliks valmistuma. Üks asi veel, septembrist algab minu jaoks justkui uus periood, mistõttu tahan selleks olla valmis ning alustada kõigega puhtalt lehelt. Nii, nüüd on viimane aeg see kirjutis sulgeda, kui ainuüksi mõtegi kõigest eelseisvast südame pahaks ajab. Kui aga oled valmis lugema, siis siin on minu plaan, mida tahan kindlasti enne esimest septembrit teha. 1) Suve t o -d o list üle vaadata – Mäletate, kunagi kirjutasin ühest nimekirjast, mille kõik punktid tahan kindlasti suve jooksul ära teha? Nüüd on aeg, et see uuesti ette võtta ja vaadata, millised tegevused on tegemata ning proovida needki täita, sest

Minu kirjutisel on seekord kaks eesmärki: tutvustada malevaelu ja hoida endale see mälestuseks, et ma neid kaht ja poolt nädalat kunagi ei unustaks. Niisiis toimus mais registreerimine Tallinna Õpilasmalevasse ja sellest paar nädalat hiljem saingi meili, et olen Pärnu rühma vastu võetud. Juuni lõpus oli malevasuve avamine, kus nägin enda tulevasi rühmakaaslasi (vähemalt pooli neist) esimest korda. 17. juulil aga oligi see päev, kus astusin oma kohvri ja saja kotiga bussi peale, et sõita pooleks suveks Pärnusse malevatööle. Meid jagati erinevatesse Pärnu Rimi kauplustesse tööle, seetõttu pidime esimesel päeval otse koolitusele minema, kus meile tööd tutvustati. Peale seda sõitsime oma peatumiskohta, milleks oli Rääma kool. Kohapeal oli toitlustus ning loomulikult ka korras veevärk, magasime täispuhutud madratsitel - meil olid igati head olud. Õhtul mängisime igasuguseid tutvumismänge. Meid ei olnud grupis palju, mul oli 10 rühmakaaslast, kellega iga päev aina lähedase