Minu elurütm

Istun siin akna all oma kuuma kakaoga ning mõtlen, kas see, et lumi ära sulas on hea või halb. Raamatukogust ära toodud raamatuga, mida kaitsesin too päev lume eest jope all, olen väikese pausi teinud. Otsustasin hoopis arvuti ette võtta ja kirjutada selle nädala algusest, kui ei olnud veel lumest märkigi.
Nimelt pakuti mulle suurepärast võimalust osaleda Emakeele Seltsi korraldatud emakeelelaagris. Kuuendat korda toimunud laager gümnaasiumiõpilastele kestis kolm päeva Peipsi ääres Nina külas. Haridus- ja Teadusministeerium kattis kõik üritusega seotud kulutused, nii et võimalus oli super.


Sündmuse peamine rõhk oli suunatud erinevatele loengutele, mis leidsid aset meie ööbimiskohas, Nina kordoni külalistemajas. Kohale olid kutsutud oma ala professionaalid ning muuhulgas kuulsin uut näiteks suguvõsa uurimisest, vanausuliste keelest ja eesti keele elujõust. Minu lemmikud olid aga Katrin Kern, kes rääkis tõlkeapsudest, ning Jaanus Vaiksoo, kes õpetas kirjutama dadaistlikku luuletust ning l…

Koolivaheaja algust tähistasin väikese poodlemisega. Endise Norde Centrumi asemel laiub nüüd keset linna uhiuus Nautica ostukeskus. Käisin juba neljapäeval avatud hoonet üle vaatamas.



Minu suurimaks rõõmuks võib leida Nautica ostukeskusest muuhulgas ka poed nagu Sinsay, Takko, House, Flying Tiger ja Universaal Universum – just need poed pakuvad mulle enim huvi. Minu kõigi aegade lemmik Sinsay oli kaunistatud värviliste õhupallidega ning loomulikult ei saanud ma sealt niisama mööda kõndida. Pean tunnistama, et võisin kaotada kontrolli ning riietega üle piiri minna.




Esimesena valisin endale välja tavalised sinised teksad, millel parasjagu soodukad olid. Pükse läheb alati vaja, seega miks ka mitte. Materjal oli mõnus ning niikuinii kannan need üpris ruttu ribadeks või siis kasvan neist lihtsalt välja. Sellepärast ei ajagi ma taga just kõige kvaliteetsemaid pükse. Võib-olla tunnen puudust, et need kõrge pihaga teksad pole, aga 10€ eest siiski päris hea ost. Lisaks ostsin ka veel teised sam…

Kõiguta ja nügi mind tööpäeviti nii palju kui tahad, aga nädalavahetus on minu aeg! Aeg, kus pistan šokolaadiküpsised ahju, panen kohvimasina käima, võtan arvuti ja vaatan sarju. Vahest võtan raamatu kätte, loen paarkümmend lehekülge või nii ning unistan, mis tunne oleks ise elada taolises kirjanduslikus maailmas. Keegi ei tungi minu maailma, seal olen ainult mina üksi.
Otsustasin veeta ühe päeva täis kõike head, mida sügisel hetkel pakkuda on.
Hommiku veetsin teki sisse mähitult ja kõige mugavamates dressides. Leidsin aega ka tuba kraamida ning koolilauda korrastada.
Tegelesin ka natuke õppimisega, et mitte kõike viimasele minutile jätta. See on üks tüütu kohustus, mida ei saa kuidagi vältida. Viimasel ajal on mul aga olnud teistsugune mõtteviis: ma ei proovi enam saavutada täiuslikkust. Iga päev sisendan endale üha uuesti ja uuesti, et hinded ei loe tegelikult nii palju. Proovin tasakaalustada häid ja halbu kohustusi. Peaaegu kunagi ei õpi ma ilma muusika ja tassi teeta. Süütasin se…

Sügise värviline maailm inspireerib mindki värvidega rohkem mängima ning katsetama. Seetõttu on tekkinud nii mõnedki tooted, mida armastan kasutada just sügishooajal. Pruunid, kuldsed ja kollakad toonid on kõik, mida vajan. Siiski olen viimasel ajal lisaks nendele klassikalistele sügisvärvidele armastanud ka tumerohelisi, - punaseid ja -siniseid toone.
Kirjutangi, millised ilumaailma kuuluvad tooted on minu vaieldamatud lemmikud sel värvilisel aastaajal ning võivad minus sügismeeleolu tekitada kas või südasuvel.
Alustan lõhnaõlidest, mis meenutavad mulle sügist.
Esimene lemmikon Reserve Naturelle’i Mangue Passion Adopt parfüüm. Seda eelmisel aastal Kaubamajas nuusutades teadsin kohe, et pean selle endale ostma. Kuigi tegemist on troopilise parfüümiga, kus segunevad magus tsitrus mango ja passioniga, ei seostu see minu jaoks ühegi teise aastaajaga kui ainult sügisega. Tõenäoliselt on põhjuseks selle muskuseline ning sügav lõhn, mis mingil moel meenutab mulle kaminatule praksumist ning l…

Olen olnud suur lugeja kogu kooliaja. Hakkasin raamatute vastu huvi tundma suhteliselt hilja, alles algklasside lõpus, aga see oli aeg, kus leidsin oma armastuse erinevate teoste vastu.
Raamat, mille lugemise ajal käis minu peas see klõps, et nüüd mulle päriselt ka meeldib lugeda, oli Videviku sarjast „Päikesevarjutus”. Nii nagu iga teine noor sel ajal, olin ka mina lummatud maailmast, kus tegutsevad vampiirid ja libahundid ning ma lihtsalt ei suutnud raamatut käest panna. Olin oma lugemiseelistustega täiesti tavaline tüdruk, aga täna olen lihtsalt tänulik, et leidsin enda jaoks raamatu, mis tõi minuni lugemispisiku.
Raamatud on minu pääsetee sellest tavalisest ning rutiinsest maailmast. Mulle meeldib mõelda, et oma ühe elu jooksul elan tegelikult nii palju erinevaid elusid veel, sest iga raamat loob oma universumi, mida külastada saan.
Niisiis ei ole mul olnud probleemi, et ma lugeda ei taha. Isegi kui on antud kohustuslikuks kirjanduseks teos, mida ma silmaotsaski ei salli, on ikkagi t…