Minu elurütm

Äsja raamatut lugedes puutusin kokku mõttega, et Tallinna kevad on kõige halvem aastaaeg, sest siin ei tähenda see mitte uue elu tärkamist, vaid surma. Mõtlesin selle üle paar minutit ja otsustasin, et see on täielik jama ning kevad on nii Tallinnas kui igal pool mujal ühtmoodi värviline, ilus ja elu sümbol. Järgmisel nädalal on ülestõusmispühad, mis tuletab meelde aastaajaga kaasas käivat rõõmu. Kuna lihavõtetele on nii palju iseloomulikke sümboleid, millega annab mängida, siis otsustasin, et tahan proovida küpsetada midagi magusat, värvilist ja munadepühadega seotut. Leidsin hea retsepti toorjuustutäidisega pähklivõiküpsistele, mis näevad välja nagu linnupesad. Oma olemuselt on need midagi küpsise ja muffini vahepealset. Retsept 150 g valget suhkrut 50 g fariinsuhkrut 100 g võid 100 g pähklivõid 1 tl soola 1 tl vanillisuhkrut 2 muna veerand tassi piima 350 g jahu 1 tl küpsetuspulbrit Kreem: 150 g toorjuustu 100 ml vahukoort 100 g

Sügisel olin veel päikesest joobunud ning maailma oli palju lihtsam võtta muredevabalt. Tõrjusin muresid eemale mängleva kergusega ning oli enesestmõistetav, et kõige õigem mõtteviis on alati positiivne. Mida lühemaks läksid päevad ja mida kaugemale jäi minust päike, seda rohkem hakkas kaduma varasem suhtumine. Talvekuude lõpus olen avastanud, et minu mõttelaad on mulle aimamatult muutunud täiesti vastupidiseks. Parem on kurta, sest niikuinii midagi ei muutu ja oma väsimuse ning ka kõikide muude hädadega tuleb lihtsalt elama õppida, nagu teevad seda kõik teisedki, kuni jälle suvi tuleb. Kuna mure ja häda olid osa minu elust, siis leidsid need tee ka minu igapäevastesse vestlustesse ning enne kui jõudsin märgatagi (ning saan sellest alles praegu aru), oli iga jutuajamise sisse põimitud rahulolematus millegi üle. Ja see polnud selline eestlaslik rahulolematus, et teised teevad kõike valesti, vaid see oli rahulolematus endaga – mina teen kõike valesti, aga mul ei ole j

 „ The most common way people give up their power is by thinking they don't have any.” - Alice Walker Möödunud naistepäevaga seoses otsustasin, et minu postitus on pühendatud naistele. Ilusatele, tugevatele, intelligentsetele, võimsatele inimestele – kõikidele teile! Otsisin välja 4 TED-loengut, mis on nii inspireerivad, nii uskumatult julged ja ägedad, et neid lihtsalt peab iga naine maailmas kuulma. How to stop screwing yourself over | Mel Robbins | TEDxSF Kõige olulisem loeng, mida arvan, et kõik peaksid kuulama, puudutab oskust saada seda, mida aga iganes tahad. Mitte miski ei tohi sind tagasi hoida. Äärmiselt inspireeriv jutt on suunatud eriti neile, kes on rahul oma eluga – lihtsalt rahul, ei midagi enamat. Robbinsi hea huumor teeb tõe lihtsaks ja arusaadavaks. Mõtlemapanev loeng on tõeliselt nauditav ning samal ajal ka hariv. https://www.youtube.com/watch?v=Lp7E973zozc&feature=youtu.be Looks aren't everything. Be

Võiks öelda, et vajasin hädasti taastusravi. Taastusravi koolist, rutiinist ja ei tea veel, millest kõigest. Seega otsustasin, et kuna niikuinii algas vaheaeg, pidin sellest ka viimast võtma. Tahtsin puhata, olla rõõmus ja vaba muredest ning kohustustest. Niisiis panin endale paika üsna lihtsa plaani. Iga päev valin endale mingi konkreetse tegevuse, mis laseks mul elu nautida ja ennast vabalt tunda. Lisaks sellele konkreetsele tegevusele kirjutasin välja ka mõned üldisemad, kui mitte „reeglid”, siis „soovitused”, mida jälgida (à la hoiduda arvutist ja tegeleda sellega, mida pole kaua teha jõudnud). Ja nii 5 järjestikust argipäeva. 5 päeva puhkust ja enesekogumist Esmaspäev – Et nädalale kohe alguses rõõmus hoog sisse anda, siis arvasin, et oleks hea mõte jäätist sööma minna. Kutsusin endaga kaasa oma sõpradest kõige suurema jäätisesõbra ning seadsime sammud jäätisekohviku poole. Külastasime minu lemmikut jäätisesöömispaika, vanalinnas asuvat hubast istumiskohta