Oh, tahtsin tegelikult kirjutada oma elamustest sõbranna maakodus. Kuidas ma seal õunasuuruseid maasikaid korjasin, lehmade suhtluse taustal nõusid pesin, faasanimunadest keeldusin ja erinevaid talusid uudistamas käisin. Aga vot, praegu on hoopis teised tujud peal. Teised meeleolud, teised tunded. Tulime sõbrannaga välikontserdilt, kus kohviaroom segunes värske vahvliõhnaga ning jazzmuusika keris end meile sooja salli kombel ümber. Kõht on täis kõiksugu maitsvaid roogi, mida viimastel päevadel endale sisse olen kühveldanud ning suletud silme-ees on pehme päikeseloojang, mida tihti imetlema satun. Hinges püsivad kaaslaste lausutud sõnad ning sekundiks juba ununenud mälestused hägustest aegadest. Armastus käib kõhu kaudu, eks? „ Lase silmad lahti oma silmadest, tõmba süda välja oma südamest, ja mine otsima oma elamata jäänud elu!” - Mehis Heinsaar Ilus mõte. Tundsin, et selle peab siia muu mee sisse lisama, et kleepuks ikka korralikult mõttelõnga külge. Kadri Voo
Juuratudengi eneseotsingud, kus murrame pead selle üle, mida tähendab üliõpilase elu. Kuidas toimivad ühikad ning millised on kõige jõukohasemad retseptid, et päris nälga ei jääks. Ühesõnaga üllas üritus oma messed-up elu kontrolli alla saada ja prioriteedid paigas hoida.