Otse põhisisu juurde

Mis on kõige spontaansem asi, mida sa kunagi teinud oled?


 

Minu kõige spontaansem asi on tõenäoliselt võõrale inimesele tänaval oma kontaktide jagamine. Asi, mida ma never-ever ei teeks, aga tol korral millegipärast käitusin teisiti. Loomulikult ei piirdunud see ainult kontaktide vahetamisega, vaid ka reaalse kohtumisega. Ma ei tea, minu jaoks üsna spontaanne.


Või mis nõudis viimati oma piiride ületamist ja kastist välja astumist?


Samm kastist välja oli kindlasti endale tätoveeringu tegemine, millest kirjutasin pikemalt SIIN. Jäädava pildi nahale joonistamine ei ole kindlasti igapäevarutiini hulgas, vaid samm kaugemale.


lil polar bear


Milline oli üks täiesti uudne kogemus sõprade seltsis?


Kohvitamas on lihtne käia, aga mingit uut tegevust välja mõelda on tunduvalt raskem. Täiesti teistsugune kogemus oli sõpradega filmivõtetel osalemine. Nagu teame, alustati suvel "Apteeker Melchiori" raamatusarjast kolme mängufilmi väntamist ning mõte keskaegsetest kostüümidest tundus piisavalt ahvatlev, et ennast sinna koos sõpradega kirja panna. Ei pidanud pettuma.


Mida sa üle kõige armastad ning millal sa seda viimati tegid?


Üle kõige - elavat muusikat, rohkem isegi kui lugemist või teatris käimist. See on see, mis mind päriselt sütitab ja elama paneb, mis saadab üle keha laineid. Viimane kogemus oli kolm päeva tagasi, kui keeldusime sõbrannaga järjekordse kontserti eest piletiraha välja käimast, nii et läksime Nudisti niisama drinke tegema ja kuulasime samal ajal, kuidas teisel korrusel bänd mängis. Ütleme nii, et suvel mul muusikast puudust pole olnud.


On küsimusi, mida tasuks endalt ikka ja jälle üle küsida.


Kõik suveelamused talletasin loomulikult piltidele


Ma ei saa sinna midagi parata, et kuidagi lõplik tunne on. Kange tahtmine on kõigile ja kõigele head aega öelda, mis sest et kolin ainult kahe tunni kaugusele. Katsu sa sellise melodramaatilise iseloomuga võidelda.


Lihtsalt kuidagi jube kahju on sellest suvemelust siin Tallinnas loobuda, kuigi saan suurepäraselt aru, et talveperioodil ei ole Noblessner ega Loomelinnak sugugi nii melu täis nagu praegu. Kuidagi on ikka tunne, et kõik äge jääb maha. Äge ehk teisisõnu minu friiking töökoht. Ei, tegelikult (nagu ma kõigile korrutan) jääb minu leping kehtima, nii et hoidke alt kõik, kes te mult tulevikus küsite, mis mu hobid on. Saan edaspidigi öelda, et töötan loomaaias, mis sest, et ma siis igat oma vaba momenti päris seal ei veeda.


Rohkem ma siin mingit segast juttu ei taha ajada, jätan kogu kolimisteemasse laskumise järgmiseks nädalaks, sest see saab olema huvitav. Pealegi on mul veel vaja viimased asjad kohvrisse visata, nii et teha on oi, kui palju.



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ausalt ühikaelust + adulting 101

Üksinda elamine on päris huvitav. Kui ma parasjagu loengus pole, õpin kodus. Kui ma ei õpi, olen sõpradega väljas. Kui ma ka väljas pole, teen kodus süüa, pesen nõusid, koristan, pesen pesu, triigin, viin prügi välja või tegelen kes teab mis majapidamistööga. 
Peas tiksub 24/7 pidev mure, mida süüa teha ja kas sellest ikka jagub kaheks päevaks, sest no homme ma küll ei viitsi uut toitu välja mõtlema hakata. How the tables have turned -enam ei saagi olla väike ärahellitatud jõmpsikas, kes vingub, et ei taha mitu päeva järjest seda sama suppi süüa. Sorry, vanemad, et ma ikka üldse midagi maailma asjadest ei jaganud. 
Poeskäigud on omaette teema. Võin ju sinna minna kindla sooviga osta ainult pakk külmutatud juurvilju, aga siis tuleb meelde, et köögipaber hakkab otsa saama ning prügikotte ka vist nagu enam pole, ja kas mitte pesupulbrit polnud veel hästi natuke järgi. Maitseaineriiuli juures laskun tõsisesse debatti, kas kaneel ikka on hädavajalik, sest puhast musta pipart pole mul näiteks…

Tartu ööelu on ... huvitav

Olen juba paarile inimesele kinnitanud, et aga loomulikult kavatsen ka Tartu ööelust kirjutada - kui detailselt või umbmääraselt ma seda teen, on iseasi.
Praegu on hea kirjutada n-ö oodi ööelule, sest nädalalõpus pandi ka siinsetes baarides piirangud peale ning peale südaööd enam alkoholi ei müüda. Võib-olla ongi nii kõige parem, sest pean ausalt tunnistama, et väike paus kuluks ehk tõepoolest ära.
On see siis kurb või mitte, aga peamine sotsialiseerumine käib eelkõige ikka õhtuti väljas olles. Päris täpselt ei teagi kust alustada.. alustame algusest.

Piro parkVärske tartlasena õppisin esimesena selgeks tudengite meka Piro. Vikipeedias on kuulsast pargist isegi täitsa artikkel olemas, kus seisab selgelt, et “Pirogovi park on traditsiooniline Tartu tudengite õllejoomiskoht.” Alkoholi tohib seal tarbida kella kümnest hommikul kuni kella üheteistkümneni õhtul, seda, kui palju nendest kellaaegadest aga kinni peetakse, teab igaüks ise.
Kui ilmad vähegi lubavad, siis varem või hiljem lõpetavad …

Mehis Heinsaar ”Härra Pauli kroonikad”

On üks raamat, mis tekitab alati hea tuju. Ma ei olegi nii isemoodi teost veel tegelikult kunagi lugenud. Mõttes nimetan seda hea tuju raamatuks. Heinsaare „Härra Pauli kroonikad“ on lühike teos, mis omakorda koosneb lühikestest lugudest. See ei muuda aga raamatut vähem väärtuslikuks.


Usun, et see on nüüdsest minu number üks soovitus kurva tuju puhul. Teost kohe ei saa lugeda ilma kaasa naermata. Teate, mis on kõige parem? Sellel ei ole vanusepiiri. Armas raamat väiksematele ettelugemiseks kui ka oma lõbuks lehitsemiseks. Samuti võiks see huvi pakkuda ka vanematele, sest see oli just nimelt mu isa, kes mulle selle suurepärase raamatu lugemiseks kätte andis. Kõik lood on raamatus eranditult head, kuid minu lemmik on kahtlemata „Väljavõtteid härra Pauli aoraamatust. 3“ Juba selle meenutamine ja edasi jutustamine toob naeratuse suule.


Mida veel oskan öelda? Ehk seda, et lihtsuses peitub võlu ning just „lihtsus“ kirjeldabki Heinsaare loodud teost. Mitte ühegi loo lõppu ei ole võima…