Otse põhisisu juurde

Stressisöömine võimsusel 100

 



Ei hakka valetama, käes on hetkel juba pooltühi jäätisetops - enda arust pidin poodi ainult pesupulbrit ostma minema. 


Ma ei saa sinna midagi parata, terve päev on arvuti taga istutud, et kõik asjad oma to-do listis ükshaaval ette võtta. Esimesed viis tundi oli veebis rahvusvaheline konverents ning edasi tuli hakata ette valmistama homset presentatsiooni ja ülehomset seminari. Projektirahastuse otsimisele kulutasin samuti tunnikese ning seejärel andsin alla - võibolla on homme mõne pausi ajal aega seda veel pisut uurida. 


Mis asi on ülikool? 


Tegelikult pole viga ülikoolis, vaid minus. Tahad õhtul välja minna? Okei, aga arvesta, et terve järgmise päeva õpid pausideta. Noh, nii ma nüüd õpin ja tegelen kõige muuga, millele julgelt sel õppeaastal pühenduda lubasin. 


See nädal oli erakordselt tihe, kõik tähtajad lendasid korraga peale ja mida teen mina? Lähen välja! Nii kolmapäeval kui reedel! Normaalne. Enda kaitseks võin öelda, et mõlemal päeval oli mõjuv põhjus - sain üle hulga aja kokku erinevate klassikaaslastega, keda tükk aega jälle näha polnud õnnestunud.


Shout-out Birgitile ja Mariale

 

Selles suhtes, et... No regrets! Kolmapäev oli üks lõbusamaid õhtuid, väljas oli tavapärasest rohkem lahedaid inimesi, kellega maad ja ilmad kokku rääkida. Reedel reklaamisin sõbrannale tudengilinna võlusid ning loomulikult hõlmas see põhjalikku pubi-klubikultuuri tutvustust. 

 

Ühesõnaga ei tasu imestada, miks ma ajapuudusesse kipun jääma, kui alati on midagi paremat teha kui mingit vanglasüsteemi referaati. Paratamatult on pinge kogu aeg peal ja mõni päev ei olegi mahti köögis normaalset toitu kokata, vaid käsi sirutub automaatselt millegi magusa järele, mis ruttu energiat annab ja täiskõhutunnet tekitab. 


Nädal algaks justkui nii ilusti - toidupoes šopates on korvis ainult värsked puu- ja köögiviljad ning pähklid. Kuidagi lihtsalt aga juhtub nii, et nädala keskel ilmuvad koju nagu iseenesest piparkoogid, šokolaadid ja muud kaloririkkad snäkid. Comfort food leiab tee minuni. Aga kuidas veel motiveerida ennast paar tundi majandustestidele pühenduma? Ei saa ju nii, et oled tubli ja autaksuks premeerid ennast kümne kätekõverdusega. Nii ei jõuakski ma kunagi oma kohustuste täitmiseni. 


Mõni päev söön korralikult ka: oa-peedikotletid, riis ja lillkapsas


Igal pühapäeval nean ennast, ja luban, et järgmisel nädalal olen tervislikum, ning iga esmaspäev ma seda tõepoolest olengi, kuid reedeks on lubadus jälle ammu ununenud. Ma ju ise saan ka aru, et probleemi oleks nii lihtne vältida, kui ma tegeleks korraliku meal prepiga ja rakendaks suuremat enesekontrolli, aga no praegu on kuidagi olulisemaid asju, millega tegeleda. Novembrist muutun korralikuks, ausõna. 


Täna teen söögiks juurvilju riisiga ning poest lähen ostan hoopis õunu - ikkagi esmaspäev ju.



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ausalt ühikaelust + adulting 101

Üksinda elamine on päris huvitav. Kui ma parasjagu loengus pole, õpin kodus. Kui ma ei õpi, olen sõpradega väljas. Kui ma ka väljas pole, teen kodus süüa, pesen nõusid, koristan, pesen pesu, triigin, viin prügi välja või tegelen kes teab mis majapidamistööga.  Peas tiksub 24/7 pidev mure, mida süüa teha ja kas sellest ikka jagub kaheks päevaks, sest no homme ma küll ei viitsi uut toitu välja mõtlema hakata. How the tables have turned - enam ei saagi olla väike ärahellitatud jõmpsikas, kes vingub, et ei taha mitu päeva järjest seda sama suppi süüa. Sorry , vanemad, et ma ikka üldse midagi maailma asjadest ei jaganud.  Poeskäigud on omaette teema. Võin ju sinna minna kindla sooviga osta ainult pakk külmutatud juurvilju, aga siis tuleb meelde, et köögipaber hakkab otsa saama ning prügikotte ka vist nagu enam pole, ja kas mitte pesupulbrit polnud veel hästi natuke järgi. Maitseaineriiuli juures laskun tõsisesse debatti, kas kaneel ikka on hädavajalik, sest puhast musta pipa

Tartu ööelu on ... huvitav

  Olen juba paarile inimesele kinnitanud, et aga loomulikult kavatsen ka Tartu ööelust kirjutada - kui detailselt või umbmääraselt ma seda teen, on iseasi. Praegu on hea kirjutada n-ö oodi ööelule, sest nädalalõpus pandi ka siinsetes baarides piirangud peale ning peale südaööd enam alkoholi ei müüda. Võib-olla ongi nii kõige parem, sest pean ausalt tunnistama, et väike paus kuluks ehk tõepoolest ära. On see siis kurb või mitte, aga peamine sotsialiseerumine käib eelkõige ikka õhtuti väljas olles. Päris täpselt ei teagi kust alustada.. alustame algusest. Piro park Värske tartlasena õppisin esimesena selgeks tudengite meka Piro. Vikipeedias on kuulsast pargist isegi täitsa artikkel olemas, kus seisab selgelt, et “Pirogovi park on traditsiooniline Tartu tudengite õllejoomiskoht.” Alkoholi tohib seal tarbida kella kümnest hommikul kuni kella üheteistkümneni õhtul, seda, kui palju nendest kellaaegadest aga kinni peetakse, teab igaüks ise. Kui ilmad vähegi lubavad

Mehis Heinsaar ”Härra Pauli kroonikad”

On üks raamat, mis tekitab alati hea tuju. Ma ei olegi nii isemoodi teost veel tegelikult kunagi lugenud. Mõttes nimetan seda hea tuju raamatuks. Heinsaare „Härra Pauli kroonikad“ on lühike teos, mis omakorda koosneb lühikestest lugudest. See ei muuda aga raamatut vähem väärtuslikuks. Usun, et see on nüüdsest minu number üks soovitus kurva tuju puhul. Teost kohe ei saa lugeda ilma kaasa naermata. Teate, mis on kõige parem? Sellel ei ole vanusepiiri. Armas raamat väiksematele ettelugemiseks kui ka oma lõbuks lehitsemiseks. Samuti võiks see huvi pakkuda ka vanematele, sest see oli just nimelt mu isa, kes mulle selle suurepärase raamatu lugemiseks kätte andis. Kõik lood on raamatus eranditult head, kuid minu lemmik on kahtlemata „Väljavõtteid härra Pauli aoraamatust. 3“ Juba selle meenutamine ja edasi jutustamine toob naeratuse suule. Mida veel oskan öelda? Ehk seda, et lihtsuses peitub võlu ning just „lihtsus“ kirjeldabki Heinsaare loodud teost. Mitte ühegi loo