Otse põhisisu juurde

Teistmoodi jõulud

 


5/7 eksamite kadalipust on läbitud ja lõpuks ometi on korraks aega natuke hing tõmmata.


Mida ma peale eksameid tegin?

Tõmbasin TikiTok’i, sõitsin Tallinnasse, tervitasin lõpuks ometi juba niigi hilinenud break-down’i, alustasin uue seriaaliga, lõpetasin uue seriaaliga ja käisin kõikide sõpradega kõik kohvikud läbi.


Esimest korda nelja aasta jooksul võtsin endale siin väikse pausi kirjutamisest. Tegelikult kirjutamisest ma ei loobunud, sellega tegelesin edasi, lihtsalt enda platvormi asemel kasutasin TÜ oma (seda siin). Kuigi see on siiani olnud mega lahe kogemus, siis natuke igatsesin ikka ka oma väikest hubast toakest, kus saab olla keegi muu kui “esmakursuslane”. Tahaks olla korraks lihtsalt suvaline noor inimene oma kahekümnendates, sest guess what, ma sain vahepeal vanaks. 


Olin juba täiesti arvestanud, et sel aastal jääb ka sünnipäev tagaplaanile, sest kel ikka on aega sellega eksamite ja kõige muu keskelt tegeleda? Minu plaan oli sünnipäev rahulikult maha vaikida, kuid nagu ikka, see ei läinud päris läbi. 


Pilt väga elevil lastest. 

Minu toakaaslased õnnitlesid mind hommikul koogi ja kingitustega. Hommikusöögiks toorjuustukook?  Jah, palun! Pere otsustas korralda mulle “üllatuspeo” mingis vanalinna restoranis, kus sain endal makroonidest korralikult isu täis süüa. Minu teised sõbrad kallasid mind üle glögi ja piparkookidega, mängisid telefonis klaverit ja saatsid postipakke, mille koju vedamisest mul selg valutama hakkas. Mul ei ole sõnu, minu imelised võrratud inimesed! 


Ka siin Tallinnas on mul veel pidu jätkunud. Kohvikumaratonid on täies hoos, sest kõik tallinlased tuleb üle vaadata nii ruttu kui võimalik. Tegelikult olen aga ikka veel eksamitest nii pagana väsinud, et kogu selle jõulumöllu keskel ei tahaks ma midagi rohkemat kui lihtsalt magada. 


Uskumatu, et juba ongi käes jõulud! Kuigi püüdsin juba detsembri algul ennast jõulumeeleollu viia, siis ikkagi tuleb kuidagi šokina, et ongi päriselt jõululaupäev. Tartus korraldasime toakaaslastega filmiõhtuid (pitsa ja jõulufilmiga) ning proovisime ka piparkooke küpsetada (taignarulli puudumisel pidime appi võtma järgmise käepärase vahendi: veinipudeli). Ka Tallinnas pidi kohe ruttu uisutama minema ning veelkord piparkooke küpsetama, sest kas saab üldse olla liiga palju piparkooke? 


Kunst pole endiselt minu tugevaim külg, vähemalt olid väga maitsvad piparkoogid.


Sirvisin oma eelmise aasta postitusi ja no seal ma ainult jõulupidudest räägingi, aga praegu on teistmoodi. Lumetormi asemel möllab koroona ja pidudest pole halli haisugi. Tekib tunne, et tahaks karu kombel metsa kuuskede vahele pageda ning paar kuud talveund magada. Mis ma oskan öelda, pirtsakast linnapreilist on tasapisi saamas looduslaps - oi, kuidas tahaks linnast eemale saada.


Ah, mis seal ikka, kui ma juba siin Tallinnas lõksus olen, siis võin sama hästi Grinch’i peale panna ja jõuluprae kallale asuda. 


Ilusaid jõule!

Nautige pühi ja hellitage ennast toidu ja kõige muu heaga!




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

TEST: Milline on kõige parem glögi?

Birgit kurtis mulle, et poes on nii suur valik erinevaid glögisid, et tema ei oska endale ühte õiget välja valida. Salakavalalt uuris ta, kas ma ei tahaks proovida kuhjaga erinevaid jõulujooke, et ka teistele soovitada, milline see kõige õigem glögi siis ikkagi on. Aga otse loomulikult olin ma nõus. Siin on minu mõtted. Põltsamaa Klassikaline Alkoholivaba Glögi Alustame klassikast. Põltsamaa glögi oli minu jaoks pikalt ainus eksisteeriv glögi. Selle peale võib alati kindel olla, glögised jõulud on garanteeritud. Samas, võib-olla oleks aeg proovida midagi uut ja huvitavat? Niisiis kuna selle järgi hakkan kõiki ülejäänud jooke hindama, ei saa sellele liiga kõrget hinnet anda.  Hinne: 3 Põltsamaa Kuldne Alkoholivaba Glögi Pean tunnistama, et tegemist on ühe mõnusa jõulujoogiga. Mõtlesin küll, et ega see ikka üks õige asi olla saa, aga võta näpust - päris maitsev oli teine. Vürtse oli täpselt parasjagu, kuid ma ei tea, kas oskaksin seda kinnisil

Ausalt ühikaelust + adulting 101

Üksinda elamine on päris huvitav. Kui ma parasjagu loengus pole, õpin kodus. Kui ma ei õpi, olen sõpradega väljas. Kui ma ka väljas pole, teen kodus süüa, pesen nõusid, koristan, pesen pesu, triigin, viin prügi välja või tegelen kes teab mis majapidamistööga.  Peas tiksub 24/7 pidev mure, mida süüa teha ja kas sellest ikka jagub kaheks päevaks, sest no homme ma küll ei viitsi uut toitu välja mõtlema hakata. How the tables have turned - enam ei saagi olla väike ärahellitatud jõmpsikas, kes vingub, et ei taha mitu päeva järjest seda sama suppi süüa. Sorry , vanemad, et ma ikka üldse midagi maailma asjadest ei jaganud.  Poeskäigud on omaette teema. Võin ju sinna minna kindla sooviga osta ainult pakk külmutatud juurvilju, aga siis tuleb meelde, et köögipaber hakkab otsa saama ning prügikotte ka vist nagu enam pole, ja kas mitte pesupulbrit polnud veel hästi natuke järgi. Maitseaineriiuli juures laskun tõsisesse debatti, kas kaneel ikka on hädavajalik, sest puhast musta pipa

Tartu ööelu on ... huvitav

  Olen juba paarile inimesele kinnitanud, et aga loomulikult kavatsen ka Tartu ööelust kirjutada - kui detailselt või umbmääraselt ma seda teen, on iseasi. Praegu on hea kirjutada n-ö oodi ööelule, sest nädalalõpus pandi ka siinsetes baarides piirangud peale ning peale südaööd enam alkoholi ei müüda. Võib-olla ongi nii kõige parem, sest pean ausalt tunnistama, et väike paus kuluks ehk tõepoolest ära. On see siis kurb või mitte, aga peamine sotsialiseerumine käib eelkõige ikka õhtuti väljas olles. Päris täpselt ei teagi kust alustada.. alustame algusest. Piro park Värske tartlasena õppisin esimesena selgeks tudengite meka Piro. Vikipeedias on kuulsast pargist isegi täitsa artikkel olemas, kus seisab selgelt, et “Pirogovi park on traditsiooniline Tartu tudengite õllejoomiskoht.” Alkoholi tohib seal tarbida kella kümnest hommikul kuni kella üheteistkümneni õhtul, seda, kui palju nendest kellaaegadest aga kinni peetakse, teab igaüks ise. Kui ilmad vähegi lubavad