Jesper Parve „Minu Bali. Oma väe otsingul” ja „Minu-sarjast"



Ma ei olnud tegelikult alguses suur "Minu-sarja" sõber. Esimest korda ühte sellist raamatut kätte võttes (oli see nüüd "Minu Hispaania" või "Minu Tai", kes seda enam mäletab) olid minu ootused juba kohe alguses naeruväärselt kõrged. Ootasin, et raamat viiks mu täiesti teistsugusesse miljöösse, kus hoitaks mind esimesest viimase leheküljeni, ning tutvustaks mulle kõike võrratut ja Eestile vastupidist. Lootsin, et tunnen pärast esimese raamatu lugemist nagu oleksin ise sel imelisel maal (oli see siis Hispaania või Tai) paar aastat veetnud.

Paraku see aga nii ei olnud. Ükskõik kui hea sisu ka on, kui kirjutamisstiil mulle ei meeldi, ei suuda ma ka raamatut armastada. Hea raamat on selline, mille võib põhimõtteliselt algusest lõpuni ühe korraga läbi lugeda. Maksimaalselt kulub ühe tõeliselt hea teose läbilugemiseks kaks päeva. Kui pööran rohkem tähelepanu leheküljenumbritele kui sõnadele, on midagi valesti. Niisiis ei olnud minu esimesed kogemused "Minu-sarjaga" väga head. Asi võib olla täielikult minus endas, aga lugesin kaks raamatut läbi ja mõlemad jätsid sellise „meh” tunde.

Nüüd aga soovitas sõbranna mul läbi lugeda Jesper Parve raamatu "Minu Bali". Võtsin raamatu küll kätte väikeste eelarvamustega, kuid suure plussi andis raamatule see, et olin käinud Rahva Raamatu reisihommikul, kus autor oli ise kohal, et oma teosest lähemalt rääkida. Päriselt ka, kas olete kuulnud, et Viru Keskuse Rahva Raamat korraldab reisihommikuid? See toimub laupäevahommikuti (mitte iga nädal) ja iga kord on keskmeks võetud üks "Minu-sarja" raamat. Viimane reisihommik oli vist Iisraelist. Need on tõesti suurepärased üritused. Soovitan soojalt huvi korral Rahva Raamatu Facebookist lisainfot otsida. 


Igal juhul võlus mind reisihommikul "Minu Bali" nii ära, et kui hiljem sõbranna selle mul uuesti kätte võtta soovitas, ei puigelnud ma väga vastu. Jesper Parve raamatu täispealkiri on "Minu Bali. Oma väe otsingul". Juba pealkirjast on näha, et teos tegeleb sellise vaimse teemaga ja enda otsimisega. Samas oli see paljulubav, sest tegevustik toimub ju sooja kliimaga Bali saarel, mis on Eestist kaugel-kaugel ning täis eksootikat, mida ma praegu nii meeleheitlikult otsin. Raamatus puudutati ka kohalikku kööki ja ümbritsevat loodust. Absoluutselt kütkestav oli tutvuda lähemalt Bali kultuuriga. 

http://bucketlistbali.net/tropical-fruit-tryout-bali/
Näiteks räägiti lähemalt erinevatest keha ja hinge puhastamise protsetuuridest ning tähtsal kohal oli ka sealne usk hinduism. Sain sealt ka muuhulgas aimu, milliste mürkidega minu keha täidetud on, mis mind igapäevaselt maha tõmbavad. Eks see ole iga inimese enda otsustada, kui palju ta selliseid sügavamaid teooriaid keha ning hinge puhastamisest usub. Minule aga piisab täiesti, et tean kui stressis iga päev olen ning tunnen ka oma toitumisharjumusi – ainuüksi nende kahe reaalse teguri põhjal võin öelda, et vähemalt midagi ma oma keha puhastamise kohta usun.

Raamat oli kõik ja rohkemgi veel ning täitis minu ootused sajaprotsendiliselt. Samuti taastas see minu usu „Minu-sarja” ning mul on tunne, et peangi oma sammud raamatupoodi seadma, et endale veel üks reisiraamat soetada.

0 Comments