„A
counterintuitive approach to living a good life” – M. Manson
Mõtlesin,
et on aeg teile tutvustada jälle mõnda head raamatut, mis minu
tähelepanu täielikult endale haaranud on. Kindlasti võivad
inimesed, kes minuga igapäevaselt kokku puutuvad, kinnitada, et ma
pole suutnud lõpetada rääkimist ühest raamatust, mille veel suve
lõpus läbi lugeda jõudsin.
Minu
number üks lugemissoovitus kõigile on Mark Mansoni kirjutatud teos
„The Subtle Art of Not Giving a F*ck”.
Kahjuks
ei ole seda küll veel eesti keelde tõlgitud, kuid teisalt kaasneks
sellega oht, et osa raamatu briljantsusest tõlkes kaduma läheks.
Tegemist
pole kuskilt otsast eneseabiraamatuga (kuigi nõnda on raamatu
tagakaanel vihjatud), võin öelda neile, kes sedasorti žanrit
kardavad. Teos on kirjutatud põhimõttel, et elu saladus ei peitu
kogu aeg üdini positiivses meelestatuses.
Üks
põhjustest, miks raamat mulle nii väga meeldis ja korda läks, on,
et see ei ole mõne tüüpilise rikka ärimehe edulugu, vaid ülieduka
blogija vaatevinkel inimestest ja nende soovidest olla alati parim ja
seejuures ka veel tohutult õnnelik. Autori võrratu huumorisoon ja
läbinisti aus suhtumine ei kanna mitte ainult meelelahutuslikku
eesmärki, vaid teeb raamatu ka tõsiseltvõetavaks
informatsiooniallikaks.
Teos
on jaotatud üheksaks osaks, mis kõik algavad omamoodi looga ning
igat peatükki veab konkreetne kandev idee, mida autori arvates peaks
iga inimene teadma. Manson kirjutab nii identiteedi hoidmise soovist,
oma mõtetega kaasnevatest paradoksidest kui ka ebaõnnestumise ja
probleemide vajalikkusest ning need on vaid mõned näited.
Olnud
lugemisega poole peal, sain aru, et kõige targem on võtta kätte
üks roosa marker, millega lihtsalt parematele mõtetele jooni alla
tõmbama hakata. Nüüd on minu raamatulehed üsna värvilised ja
vajadusel leian soovitud laused raamatust kiirelt üles.
Tavalise
jutu sisse on peidetud suurepäraseid mõtteid, nagu näiteks:
„Life
is about not knowing and doing it anyway.”
või
siis
„We
can be truly successful only at something we’re willing to fail at.
If we’re unwilling to fail, then we’re unwilling to succeed.”
Muidugi
rõhutatakse teoses ka pidevalt selle pealkirja ja tutvustatakse
lähemalt, mida selle all mõeldud on. Võiks ju arvata, et tegu on
lihtsalt pohhuistlikku ellusuhtumist propageeriva raamatuga, milles
väldatakse 200 lehekülge, kuidas mitte millestki huvituda, kuid
tegelikult juhib see hoopis lugeja tähelepanu sellele, mis on
oluline ja mis tähtsusetu, millele tasuks oma aega pühendada ja
millele mitte.
Raamat
on muutnud ja täiendanud minu arvamusi, tõekspidamisi ja üleüldist
mõtteviisi. Olen seda lehitsenud veel korduvalt pärast esimest
lugemiselamust ning ikka ja jälle leian sealt midagi uut.
„The
Subtle Art of Not Giving a F*ck” on tänapäeva ühiskonna piibel,
mille poole murega pöörduda, lootuses leida sealt vastuseid, ja
neid ma ka sain, ning ma loodan, et saate ka teie, kui leiate kunagi
aega see imeline teos kätte võtta.
.JPG)
.jpeg)
.JPG)
.jpeg)
0 Comments