Minu elurütm

Koolivaheajal tuli mul isu küpsetada ühed mõnusad šokolaadimuffinid. Leidsin internetist nii hea retsepti, et mõtlesin, et pean seda kindlasti ka siin jagama, sest kes ei ütleks ära ühest pehmest šokolaadisest ampsust. Retsept: 3/4 tassi (95 g) jahu 1/2 tassi (42 g) suhkruta kakaopulbrit 3/4 tl küpsetuspulbrit 1/4 tl soola 2 muna 1/2 tassi (100 g) suhkrut 1/2 tassi (100 g) pruuni suhkrut (nt fariinsuhkrut) 1/3 tassi (80 ml) õli 1/2 tassi (100 ml) piima 50 g sulatatud võid kreem: 400 g toorjuustu, 75 g võid, ⅓ tassi tuhksuhkrut Algne retsept on pärit siit: https://sallysbakingaddiction.com/super-moist-chocolate-cupcakes/ Järgmisena ei tule teha muud, kui kõik koostisosad retseptis antud järjekorras kokku segada. Suhkrut lisasin ma alati natuke vähem, sest see sõltub isiklikust eelistusest. Tainas tuleb üsna vedel, mistõttu saab seda vormidesse tõsta kõige paremini kulbiga. Just vedelam konsistents loob kerk

Ilusat koolivaheaga! Tahtsin seekord kirjutada sellest, kuidas koolivaheaega sisustada plaanisin, aga nii kaugele ma ei jõudnud. Minu teele sattusid üksteise järel kõik veidrad sündmused, millest viimastel nädalatel ka koolis põhjalikult rääkisime ja oleks lausa vale sellest kõigest siia kirjutamata jätta. Valmistage ennast ette näideteks tänapäeva inimeste humoorikast käitumisest ja ärge kartke, kui mõnes neist ennast ära tunnete, sest oleme ju kõik tänapäeva moodsad inimesed. Alustan algusest, oma päeva algusest. Teel kohvikusse, et üksinda õppida. Kannatlik olemise kunst Lõpuks ometi on mul aeg kulgeda omas rütmis, ma ei pea igale poole tormama. Just seetõttu otsustasin kohvikusse jalutada läbi vanalinna, mitte sõita ühistranspordiga. Karge sügisõhk ja jalge all krabisevad lehed muudavad jalutamise kuidagi eriti mõnusaks ja nauditavaks. Jõudsin hubasesse kohvikusse ja võtsin sisse koha leti ees, valmis kohvi tellima. Baristal oli ilmselgelt nädalavahetus

Kirjutasin eelmisel korral, kui segane ja kiire mu elu hetkel on (saad eelmist postitust lugeda siit ). Kuna ma parasjagu selles teemas nii sees olen, siis ei suuda ma ka välja mõelda midagi muud, millest kirjutada. Ainuke, mis mulle pähe tuli, oligi see, kuidas ma selle kiire perioodiga toime tulen. Kui seda ikka saab toime tulemiseks nimetada. Kuidas ma kiirel ajal elus püsin ja milliseid muutusi ma oma elus teinud olen, et tempoga kohaneda? 1) Ei mingeid seriaale ega Youtube’i – Number üks ajaröövel on sarjade vaatamine. Varem mahutasin ikka kuidagi oma päevaplaani poolelioleva seriaali vaatamise, kuid hetkel ei ole see lihtsalt võimalik. Aega leiaksin küll: aega on alati, aga selle arvelt jääksid mul tegemata teised ülesanded või tegeleksin nendega une arvelt. Lisaks on need väga sõltuvust tekitavad ja ühe episoodi asemel vaatan järjest kaks, kolm, neli, või kes teab, kui mitu tükki. Olen õppinud puhkama ja mõtteid kõrvale juhtima teistmoodi kui arvuti taga i

Kust alustada? Kaosest või korrapärast? Peale pingsat mõtlemist olen üsna kindel, et praegu on minu elu kõige kreisim aeg. Kõige segasem, kiirem ja lahedam periood ning kuigi vahel ei mõista ma enam isegi täpselt oma kaootilist liikumist ülesannete vahel, toob see endaga kaasa parimat sorti segaduse. Ma avaldan teile ühe saladuse: sa võid oma eluga ülimalt rahul olla vaid juhul, kui naudid oma probleeme. Ma ei ütle, et inimesed peaksid õppima muresid nautima, aga ühel hetkel tuleb sul teha tegemist probleemidega, millega sulle päriselt ka meeldib tegeleda. Vot täpselt sellises kohas olen praegu mina omadega. Millega ma siis nii väga tegelen? Alustuseks võib öelda, et alati peab säilima põhimõte “õppimine esikohal”. Mitte, et ma seda päriselt rakendaks, aga vahel on seda hea meelde tuletada. Ega see 11. klass nii naljaasi ka pole: kontrolltööd, hindelised tööd, pidevad esseed ja võõrkeeltes dialoogide koostamised. Lisaks pean ikkagi natuke ka uurimistööga teg