Minu elurütm

Las ma ütlen üht: milline tohutu kergendus, et see aasta lõpuks ometi läbi saab.  Tegelikult oli mul valmis kirjutatud terve pikk tekst sellest, kui raske ikka aasta 2018 oli. Paar lehte nutukirja, mis lõppes kokkuvõtliku lootusega, et ehk 2019 kujuneb mingit viisi paremaks aastaks. Ja siis kustutasin ma selle ära, sest kes seda vingumist ja hala ikka viitsib kuulata. Selle asemel hoopis hakkasin juba täiega uue aasta meeleolu looma. “Uus aasta, uus mina” ja kõik need teised motod, mis tõstavad enesehinnangu taas lakke ja panevad uskuma, et ei ole midagi, millega ma hakkama ei saaks. Kuigi uus aasta ei ole veel ametlikult käes, alustasin oma sõbranna eeskujul midagi, mida ma pole kunagi varem teinud. Alustasin käitumist “uue endana” juba vana aasta lõpus. Peale suurt jõulutralli oli lihtsalt hädavajalik asuda esimese asjana taas tervislikult toituma ning eemaldada menüüst kõik, mis on magus, rasvane ja/või täis nisujahu. Siinkohal pigistan silmad kinni ja

Taaskord kirjutan teile mõnusalt pika kokkuvõtliku postituse, kuhu põimin sisse nii palju jõulumeeleolu ja pühadevaimu kui oskan. Viimane pauk jõulupostitustele. Tee endale tass kuuma glögi ja haara kätte pakk piparkooke, et ennast mõnusalt sisse seada ja lugema asuda. Kaks eelmist aastat kirjutasin detsembrikuus postitusi tihedamini kui kord nädalas ning ausalt plaanisin seda teha ka sel aastal, kuid elu läks lihtsalt nii crazy ’ ks ära, et ma ei tahtnud endale sellist lisasurvet peale panna. Ma ju tean, et siis poleks sellest ka midagi välja tulnud ning mul poleks olnud aega ühe kirjutisega piisavalt tegeleda, mis oleks mõjutanud nende kvaliteeti. Ühesõnaga, üks postitus nädalas oli minu jaoks parim võimalik lahendus ning selle võrra jäi mul üle hulgaliselt ideid, mille kavatsen nüüd kõik siia ühte postitusse koondada, et anda veel see viimane tõuge, mis looks õige pühademeeleolu. Niisiis, räägime natuke minu jõuluhullusest. Jõulukampsunid H

Armsad noored romantikud, siin on midagi teile. Jätkem sinnapaika Youtube, filmid ja nutividinad ning pöördugem tagasi iidsete raamatute juurde, mis ei kasuta meie meelte köitmiseks ei heli, valgust ega vibratsiooni, vaid vanamoodsaid sõnu ja kirjavahemärke, vormides lühikesi ning kaasahaaravaid jutte. Ärge laske ennast heidutada, võin kinnitada, et sellele vaatamata on soovi korral siiski võimalus näpuga mööda lehte libistada, et vajadusel järge hoida, kui vaid lepite libeda klaasi asemel paberpinnaga. Kui vahepeal on jõudnud juba meelest minna, mis tunne on käes hoida raamatut, siis soovitan kadumaläinud tunnetus just selle köitega tagasi saada. Siinkohal on aga paslik mainida, et tegelikult on veel üks hea alternatiiv jõuluraamatuks, mida olen juba varem tutvustanud. Minu arvamust raamatu „Let it snow” kohta saad lugeda siit . Nii, aga kõik naljad kõrvale jättes on tegu järjekordse armsa teosega, mis on lihtsalt perfektne jõuluromanss. Kolme ja poolesaja le

Selle jõulumöllu keskel tuleb varem või hiljem olukord, kus kõik on üle pea kasvanud. Tahaks haarata peast kinni ja karjuda, et enam ei jõua, no lihtsalt ei jõua. Pidev suhtlemine ja muidu sotsiaalne olemine võib olla emotsionaalselt tohutult kurnav. Minu lahendus on järgmine: tehke teed, pange peale jõulufilm ja võtke endale see tunnike või paar, et olla rahus üksinda. Siin postituses jagan teiega jõulufilme, mis on paarikümne aasta vanused. Pole midagi armsamat kui vanaaegsed filmid. No nii köitvad ja südantsoojendavad. Minu varasemalt koostatud kaasaegsemate lemmikjõulufilmide nimekirja saad näha aga siit . Siin on minu 3 lemmikut. Meet Me in St. Louis 1944. aastal valminud muusikaline film kätkeb endas küll tegevusi neljal erineval aastaajal, kuid on sellegipoolest suurepärane linateos, mida talveõhtul vaadata. Eelkõige  peresuhetele keskenduvast filmist ei puudu ka romantiline süžeejoon, mis köidaks vaatajaid, ajendades tegelastele ka

See on siin, see on kohal, detsember on käes! Suudate seda uskuda? Mina mitte! Lubasin sostiaalmeedias teada anda, millal on õige aeg alustada kinginimekirjade tegemist, millal hakata dekoreerima tuba, millal vahetada ära telefoni ja arvuti taustapildid ning alustada jõulumuusika kuulamist. Kes selle maha magasid, siis veel on aega, et tagasi rajale saada ja alustada nende tegevustega kohe praegu. Kas piparkoogitainas on juba külmkapis valmis? Kas laual on juba valmis kausitäis jõulupähkleid? Aga hea küll, pole hullu, kui te veel kõigega sealmaal ei ole. Ega me kõik jõuluhullud ole. Või on ehk teie hulgas mõni samasugune „jõuluhoolik” nagu mina? Kuidas aru saada, et inimesel selline raskekujuline tõbi küljes olla võib? Oled jõuluhoolik, kui jõulud ei seostu sinu jaks kommertsiga. Jah, poodides on küll jõululaadad, kuid see on teisejärguline. See, mis sulle korda läheb, on Raekoja platsil kõrguv hiiglaslik kuusepuu, mis linnaelanike meeleheaks üles pand