Minu elurütm

Milliseid komplikatsioone võib esineda alates lennupiletite ostmisest kuni lennuki peale astumiseni ning kuidas mahutada kõik nelja päeva jaoks vajalik ainult ühte spordikotti? Plaanid kuskile sõita või otsid niisama huvitavat ajaviitetegevust? Siin on sulle üks huvitav ja silmaringi avardav lugemine. Mõtlesin küll suure hurraaga, et õnnestus ikka niivõrd odavad lennupiletid saada, aga võta näpust. Kuigi eeltöö sai tehtud, oli ikkagi küllaltki detaile, mis ilmnesid üsna viimasel minutil. Oh Ryanair, on sul ikka nippe ja trikke, kuidas inimesi ostma panna. Siiski peitub selles piisavalt nippe ka ostjate meeleheaks, näiteks kuidas võimalikult hea hinnaga lennupiletid saada. Kaks edasi-tagasi piletit mulle ja mu sõbrannale said soetatud juba oktoobris. Mis seal salata, hinnad olid megahead, sest nii mõnigi kord tuleb kampaaniate käigus ikka väga soodsaid pakkumisi ning siis tuleb lihtsalt kiiresti reageerida, eks see natuke nagu emotsiooniost oli. Vanematega jäi see

Kipume looma endale idealistlikke kujutlusi, mille järgi on absoluutselt võimatu elada – tuleb see siis meile kasuks või kahjuks? Kõikide nende uusaastalubadustega ju lihtsalt peab mõtlema, et mis selle kõige mõte on? Ja kui siis aasta lõpuks saavad kõik lubadused päriselt täidetud, ongi mul siis ideaalne elu? Kas teooria ja praktika käivad antud juhul käsikäes? Kui suur vahe ideaalsel ja reaalsel elul on? Alustame sellest, et tegin (loe: kavatsesin teha) endale korraliku detox -nädala, sest mul oli tunne, et tahan alustada “puhtalt lehelt” või midagi taolist. Kirjutasin eraldi välja paar tähtsamat punkti, mis sisaldasid südant pahaks ajavaid klišeesid. Näiteks tahtsin saada tagasi trennirütmi (peale kuuajast pausi), pöörata tervislikule toidule jälle pisut rohkem tähelepanu (teate küll, jõulud jne), olla nädala aega kohvita ning vaadata üle üleüldine elukorraldus. Jah, selline pidi minu detox -kuur välja nägema, aga seda ei juhtunud. Kohvita elasin nii esmaspäe

Mitu kuud planeerimist on lõpuks läbi saanud. Mitu nädalat muretsemist on möödas. Mitu päeva unetust on lõppenud. Kunstinädal on läbi, mistõttu saan lõpuks ometi kokku võtta kõik, mis viimase poole aastaga juhtunud on. Seekord on mul lugu, millel on algus, keskpaik ja lõpp. Algus Kunstinädal on minu koolis juba 33 aasta pikkune traditsioon, mille eesmärk on ühe valitud riigi tutvustamine kogu kooliperele. See hõlmab endas terve kooli kaunistamist ning kohvikute, ekskursioonide, loengute ja näidendite korraldamist. Üritust korraldab igal aastal 11.c klass, selle ettevalmistamiseks on aega 4 kuud ning see kestab 5 päeva – alati jaanuari esimesel õppenädalal. Ametlikult algab see piduliku avamisega esmaspäeval ja lõpeb suurejoonelise stiilipeoga reede õhtul. Meie valisime oma maaks Saksamaa. Esimesed 3 kuud kulgesid mõnusas teadmatuses. Meil kellelgi ei olnud päriselt aimu, kust siis täpsemalt alustada ja mida õigupoolest tegema peaks. Elasime grandioo

Nonii, ja ongi käes uus aasta! *Lükkab käega silme eest kammimata sorakil juuksed* Aeg uuteks algusteks! *Rüüpab tassist suure lonksu kanget kohvi* Fantastiline! *Saadab muserdunud pilgu nurgas seisva trennikoti poole.* Te vaid proovige öelda selles beauty guru ’ de juhitavas ühiskonnas, et uus aasta ei olegi tegelikult midagi nii erilist, mille pärast nagu tohutult põnevil olla, ja teid süüakse elusalt. Millegipärast ei kaasnenud aastavahetusega seekord mingit uut ootust ja lootust. Millegipärast oli see täiesti tavaline päev ning 1. jaanuar kulges ikka omas rütmis, eriliste muutusteta. Mul ei olnud tahtmist olla ekstra tervislik ning samuti ei jooksnud ma esimese asjana trenni. Võib-olla ei kaasnenud minu elus mingit drastilist muutust, sest olen tüdinud püüdlemast täiusliku elurutiinini. Tundub, justkui poleks mul piisavalt võimu, et muuta oma toitumisharjumusi ning tihendada treeningkava. Aasta 2019 on minu jaoks rohkem nagu aeg sisemisteks muutus