Magama
jäädes tulevad need kõige veidramad mõtted, eks? Ühesõnaga olen
mina voodis, kui järsku prahvatab nagu esimest korda pähe, et
appikene, kahe (nüüd juba ühe) nädala pärast algabki päriselt
kool. Mida teha? Kella tagasi keeramine ei aita, üleüldse miski
vist ei aita enam. On ainult üks võimalus, kuidas veel midagigi
päästa annaks. Suve lõpp tuleb veeta võimalikult mõnusalt! Mis
oleks, kui ma kirjutaks välja kõik ägedad tegevused, mida ma veel
enne septembrit teha tahaksin ning teeksin need siis kõik ühe
nädala sees ära? Vot selline mõte tuli mul enne magama jäämist.
Kui
ma järgmisel hommikul Youtube’i läksin, siis mis oli esimene
video, mida nägin? Täpselt see sama, millele eelmisel õhtul
mõelnud olin, ainult et seal prooviti seda kõike ühe päevaga
teha, kuid mina võtan selle jaoks terve nädala. Igal juhul tuleb
välja, et idee ise ei ole kõige orginaalsem, kuid lõbus
sellegipoolest.
Minu
bucket
list:
1) Lugeda
läbi veel viimane enda valitud raamat (enne kohustusliku kirjanduse
juurde minemist)
Igal
vabal võimalusel olen lugenud suure tuhinaga eelmises postituses
mainitud raamatut „Girls will be girls”. Ma ei olegi veel päris
kindel, kas soovitaksin seda ka teistele, sest see meenutab mulle
rohkem ajalooraamatut kui aktuaalset ühikonnakriitilist teost.
Siiski on seal palju mõtteainet ning tekst on üsna ladus arvestades
laia sõnavarakasutust. Kõige tähtsam on see, et seda lugudes
tunnen, et loen seda just iseenda jaoks. Mõne kirjandusteosega
tunnen vahel, et see ei ole nagu päris minu maitsele, vaid loen seda
kas kellegi teise soovitusel või moe pärast. Ütlemata nauditav on
hoida käes enda valitud raamatut, mis suhtleks nagu ainult minuga.
2)
Korraldada filmiõhtu snäkkidega
Tükk
aega ei suutnud valikut langetada, milline chick
flick
arvutist
peale panna. Valikuid oli mitmeid, uuematest filmidest näiteks „Bad
Moms” ning pisut vanematest kinoteostest näiteks „How to Lose a
Guy in 10 Days”. Ahjus tegin ka oma lemmikjuustukrõpse (koosneb
lavašist ja juustust), mida filmi kõrvale näkitseda. Nii mõnus
oli õhtul üksinda sedasi tšillida.
3)
Osaleda aiapeol (lisati nimekirja võimaluse avanemisel)
Tõenäoliselt
suve viimasele aiapeole jõudsin ka. Ilm oli õnneks kena ning
päikese käes hakkas lausa palav. Tore oli põõsa otsast marju
noppida ja puu küljest küpsemaid ploome võtta, muru peal lendavat
taldrikut mängida ning pidulaua kallal maiustada. Õues oli ikka
tohutult mõnus olla, õhtul kodu poole jalutades oli veel samuti
täiesti valge ning õhk soe.
4)
Valmistada seda ühte retsepti, mida olen alati tahtnud proovida
Suve
lõpp ja sügise algus on olnud alati selline pidude hooaeg, sest sel
nädalal oli ka minu issi sünnipäev: perfektne võimalus, et
proovida jälle mõnda uut maiustuse retsepti. Sõbranna sünnipäeval
maitsesin nii häid Domino küpsise koogipalle, et tekkis endalgi
huvi neid teha. Purustasin Domino küpsised, segasin toorjuustu
hulka, vormisin pallikesed, kastsin sulašokolaadi ja lasin tahkuda.
Imelihtne! Imemaitsev!
5)
Teha tüdrukuteõhtu
Seni,
kuni mina koduste maiustustega mässasin, otsustasid vanemad mul
hoopis Veneetsiasse põrutada, et sealseid delikatesse proovida.
Millal veel oleks parem võimalus korraldada tüdrukuteõhtu kui
nüüd, eks? Viimane võimalus enne kooli veel lõõgastuda ja elu
nautida. Sellest pole vaja lähemalt kirjutadagi, sest kui seltskond
on olemas, siis pole nagu rohkemat vajagi – lakkamatu naer on
garanteeritud.
6)
Minna loomaaeda (pole päris erapooletu valik)
Parimad
paigad, kus ennast koguda, on kodus ja loomaaias. Päriselt ka! Pole
võimalik, et sa loomadest tuima näoga mööda saaksid kõndida, kui
nad sind ikka nii vahvalt tervitama tulevad. Okei, minu loomaaiaskäik
ei ole päris erapooletu, sest juhtumisi olen mingi hämmastava ime
läbi sinna tööle sattunud. Pooled korrad käin loomaaias tööl,
pooled korrad teen seal sõpradele tuure, sest ega mul kahju pole
sinna niisamagi minna. Seal veedetud aeg on teraapia omaette, ma ei
ole vist kunagi loomaaias käimist nii palju nautinud nagu praegu.
7)
Osta valmis kooliasjad (emotsionaalne ettevalmistus)
Ja
nüüd mõtlete te küllap, et kas ma olen päris ogaraks läinud, et
utsitan koolitarbeid ostma minema? Kooliga on selline lugu, et mul on
vaja mingisugust emotsionaalset ettevalmistust selle jaoks. Täpselt
nagu merre ujuma minemisegagi, tuleb aeglaselt külma veega ennast
enne harjutada, kui sinna täiesti sisse minna. Ladusin paar pastakat
ja markerit korvi, ostsin ka jõupaberit ning koolivihikuid –
sellest peaks olema ju küll, eks? Alguses oli küll masendav
koolilaadal ringi vaadata, ainuke tugi minu ümber kõndivad sama
tuima näoga õpilased, kuid siis läks pisut lõbusamaks, kui
otsustasin kooli-shopping'ut
kontoritarvetest
edasi laiendada küünelakkideni välja.
Igal
juhul ma parem lõpetan enne kui hakkan veel rohkem koolist pajatama
ja seda pole ju veel vaja, eks? Ma arvan samamoodi!
.jpeg)
0 Comments