Võib-olla mõni teist mäletab, et kirjutasin novembri alguses, kuidas kavatsen terve kuu vältida komme, küpsiseid ja muid maiustusi. Noh, nüüd ongi see kuu peaaegu läbi ja ootab kokkuvõtte tegemist. Teadsin kohe, et täielikult suhkruvaba kuud mul teha ei õnnestu, sest kui te vähegi poes ringi vaatate, avastate, et seda magusat ainet leidub pea kõiges. Alguses oli natuke raske küll, energiatase oli kohutavalt madal ning midagi eriti teha ei jõudnud. Tagasi vaadates hakkan mõtlema, et alguses olid mul sellised tujukõikumised ka, aga see võib sama hästi ka tavapärane mina olla. Tundsin nagu oleksin tagasi nädalas, mil proovisin ennast kofeiinist võõrutada. On ikka uskumatu küll, kui palju sõltuvusi ma endale kõigest kaheksateist aastaga tekitada olen suutnud. Loomulikul teadsin juba kohe alguses, et teekond ei saa olema lihtne ning mul tuleb silmitsi seista nii mõnegi katsumusega. Isadepäevakoogi pidin valmistama nii, et ma seda päriselt ise ei proovinudki.
Juuratudengi eneseotsingud, kus murrame pead selle üle, mida tähendab üliõpilase elu. Kuidas toimivad ühikad ning millised on kõige jõukohasemad retseptid, et päris nälga ei jääks. Ühesõnaga üllas üritus oma messed-up elu kontrolli alla saada ja prioriteedid paigas hoida.