Minu elurütm

Võib-olla mõni teist mäletab, et kirjutasin novembri alguses, kuidas kavatsen terve kuu vältida komme, küpsiseid ja muid maiustusi. Noh, nüüd ongi see kuu peaaegu läbi ja ootab kokkuvõtte tegemist. Teadsin kohe, et täielikult suhkruvaba kuud mul teha ei õnnestu, sest kui te vähegi poes ringi vaatate, avastate, et seda magusat ainet leidub pea kõiges. Alguses oli natuke raske küll, energiatase oli kohutavalt madal ning midagi eriti teha ei jõudnud. Tagasi vaadates hakkan mõtlema, et alguses olid mul sellised tujukõikumised ka, aga see võib sama hästi ka tavapärane mina olla. Tundsin nagu oleksin tagasi nädalas, mil proovisin ennast kofeiinist võõrutada. On ikka uskumatu küll, kui palju sõltuvusi ma endale kõigest kaheksateist aastaga tekitada olen suutnud.  Loomulikul teadsin juba kohe alguses, et teekond ei saa olema lihtne ning mul tuleb silmitsi seista nii mõnegi katsumusega. Isadepäevakoogi pidin valmistama nii, et ma seda päriselt ise ei proovinudki.

Okei, midagi läks nüüd väga halvasti, jah? Pole hullu! Siin on õpetus, mida järgida, et oma eluga uuesti rajale saada.  Esiteks osta jäätist (või datleid, sõltuvalt sellest, kui tervislik sa praegu mingi hullu mõttevälgatuse ajendil olla proovid), söö ja ole kurb. Meenuta kahetsusväärset olukorda ikka uuesti ja uuesti, mängides peas läbi kõikide kohalviibinute põlglikud ilmed. Ära unusta ette kujutada, mida sind ümbritsevad inimesed tol hetkel mõelda võisid. Ei tee paha endale teadvustada, et tõenäoliselt oled maailmas ainuke inimene, kes nii rumala vea on teinud. Just, 7.7-st miljardist oled sina see ainuke tobu.  Püherda enesehaletsuses mõnuga, sest ega siis iga päev nii halvasti lähe! Harukordset hetke tuleb kindlasti ära kasutada.  Mõtle veel kord läbi, mis hetkest alates ikkagi kõik nihu läks, et oskaksid tulevikus oma loo võimalikult detailselt ette kanda nii oma lastele kui lastelastele, kes kindlasti selle järele pärivad. 

Mina ja kultuuriblogija? Ei või olla!  On viimane aeg kirjutada üks kultuurist ja eelkõige kunstist vohav postitus.  Minu nädal on olnud absoluutselt hullumeelne. Terve reede tegelesin kooliüritustega, laupäeva veetsin erinevates muuseumides, et kirjutada õpetajale valmis retsensioon ning pühapäevalgi lahkusin kodust hommikul ja jõudsin tagasi alles hilisõhtul. Kaootilise nädalalõpu tõttu jõuan alles täna, esmaspäeva õhtul rahulikult maha istuda, et kirjutada.  Reedel külastasin Lennusadama näitust “Sex and the sea”, laupäeval aga Eesti Kunstimuuseumit, Arhitektuurimuuseumit, Kunstihoonet ja Tallinna Linnagaleriid. Pean ausalt tunnistama, et ma ei ole just kõige kunstilembelisem inimene, kuid eranditult iga viimane kui koht, kus käisin, pakkus meeliülendavaid elamusi. Millal teie viimati muuseumis käisite? Pean piinlikkusega tunnistama, et vähemalt minu jaoks on näiteks KUMU koht, kuhu ma niisama lihtsalt ei satu. Ikka on vaja kas õpetaja käsklust või siis

Tahaksin šokolaadi ja jäätist ja šokolaadijäätist. Aga ei! Nüüd tuleb hoopis selline trikk, et kuu aega olen täiesti magusavaba. Mul on juba peaaegu traditsiooniks kujunenud, et kuu enne detsembrit (ehk enne jõuluhooaja algust) eemaldan oma menüüst kogu üleliigse suhkru. Pean silmas komme, šokolaade, küpsiseid, jäätiseid ja muid maiustusi. Puuviljad ja muu selline looduslik on täiesti lubatud. Juba esmaspäevast saati olen proovinud toituda nii tervislikult kui võimalik, magusahimu on mul aga endiselt. Kommide asemel olen hakanud väärtustama soolaseid näkse. Lõputult ei jõua poest endale kõiksugu pähkleid korvi krabada ning selleks puhuks peab olema varuks taskukohasem tagavaralahendus. Juhin tähelepanu kolmele vahepalale, mida olen õppinud eriti armastama. Need valmivad kiiresti, täidavad kõhtu, on seejuures odavad ja oi-oi kui tervislikud. Kõigis neis on oma koht juurviljadel, sest need on kõige tervisliku aluseks. Isetehtud bataadifriikad