Otse põhisisu juurde

Ood Tartu ööelule

 



Sain juba natuke aega tagasi postkasti toreda kirja, kus üks äge tudeng kogus magistritöö jaoks erinevaid lugusid ja kirjeldusi Tartu ööelust. Muuhulgas oli talle silma jäänud ka minu blogi ning nii uuris ta ka minu kogemuste kohta. Kirjutasingi talle pisut sellest, mis mul veel sügisest meeles püsib. Kogu see pandeemia jama on kõigele niikuinii kriipsu peale tõmmanud, praegu ei jää üle muud kui sõrmed ristis loota, et ehk ikka kõik lemmikbaarid ei sure välja, ehk nad ikka suudavad ennast veel natuke aega veepeal hoida.


See, et tudengid linna igatsevad, ei tule kellelegi üllatusena. Kuni aga see võimalik pole, tuleb meenutada helgemaid aegu – teate küll, kui taevas oli sinisem ja muru rohelisem.


Tartu ööelu jõudsin tundma õppida täpselt neli kuud. Augustis kolisin igipõlise pealinlasena Tartusse tudengipõlve veetma. Neli kuud veetsime esmakursuslastena lõbusalt aega ja siis kehtestati riigis piirangud. Võib öelda, et minu kogemus on senimaani olnud üürike, kuid intensiivne.


Päris algul käisime väljas kaks-kolm korda nädalas vähemalt (ütlesin ju, et intensiivne). Kogenud tartlased õpetasid, et kolmapäevad on peopäevad, sest reedeti sõidavad väljaspool linna elavad õpilased nädalavahetuseks koju. Kes aga ülikoolilinna paigale jäi, käis väljas ka reedeti ja/või laupäeviti.


Marsruut varieerus õhtuti. Esimesena võisime läbi hüpata Trepist ja siis minna edasi Mökusse. Kui rahvast kogunes rohkem, tuli vahepeal mujale liikuma minna, et värsket õhku hingata, näitaks sai vaadata ega Kivis mõnda ägedat DJ-d pole. Tantsutuju korral jõudsime alati Naiivi, mõnel harvemal juhul ka kõige viimase paigana Shootersisse, aga seda on pea et piinlik mainidagi. Tartu suurim võlu - kõik baarid ja klubid on üksteisele nii meeletult lähedal.


Kui võrrelda Tartu ja Tallinna ööelu, siis oleks ehk kõige tabavam võrdlus: Tartu on nagu üks suur Tallinna Loomelinnak. Tudengilinn on täidetud baaridega, kus õhtuhakul hea muusika saatel tiksuda, kuid umbkaudu üheteistkümnest õhtul muutub see rahvasterände keskpunktiks. Järgmise paari tunni vältel võib kesklinna tuntumates baarides saalimas näha igasugust kontigenti - noori, vanu, mehi, naisi, nii neid, kes istuvad klassi eesotsas, kui neid, kes varjuvad tavaliselt viimases pingireas.


Kesklinna baariseinte vahel valitses alati peadpööritav, võiks öelda, et gatsbylik meeleolu: kirevad inimesed, südant kiiremini tuksuma panev muusika, värvilised joogid, shakeris kolisev jää.


Baari ees tänaval oli hoopis teine õhkkond: suitsupilved ja karge ööõhk, kauged bassinoodid, eemalduvad kilked ja naerupahvakud, võõraste sõbralikud seljalepatsutused.


Mulle meeldis see kõik. Peamiselt seetõttu, et ma polnud kunagi midagi taolist kohanud. Polnud kohanud ööelu, mis ei koosneks populaarsetest ööklubidest, mida ummistavad võlts ID-kaardiga sisse saanud 15-aastased. Baarikutuur oli see, mis mind Tartu puhul enim lummas, võimalus inimestega päriselt rääkida, ei mingit üle umbse ruumi ja valju muusika üksteisele karjumist. Noh, kui väga tahta, siis loomulikult leiab Tartuski taolisi kohti ka, kuid nagu juba varem mainitud, siis need on tavaliselt kõige viimased peatuskohad.


Mainisin kunagi, et armastan seda, kui väike Tartu on. Enamik baaridest on käe-jala juures ning kõik sõbrad ja tuttavad näeb ühe õhtu jooksul ära. Sellel kokkusurutusel on loomulikult ka oma pahupooled. Kõik tunnevad kõiki! Seda ei tohi unustada. Ennast ei tohi käest lasta ega midagi mõtlematut öelda, sest võib olla täiesti kindel, et jutud levivad siin hästi. Samuti peab enne seda, kui lased kellelgi endale joogi välja teha, sügavalt mõtlema, kas sa oled valmis nendega ka pärastpoole tänaval kokku jooksma või igal järgneval peol kohtama.


Tudengilinna soov ollagi vaid seda, tudengite linn, on see, mis siia ka kõiki teisi kohale meelitab. Soov muutuda pealinna sarnaseks mitte ei rikasta, vaid kärbib siinset ööelu. Kõige rohkem inimesi ei leidu mitte uutes uhketes ööklubides, vaid just nimelt nendes samades kleepuvate puitlaudadega baarides. Pole midagi kodusemat kui juba tuttava näoga turvamees või oma go-to jook, mille hinna-kvaliteedi suhe on tabatud perfektse täpsusega.


Iga Tartu kohaga meenub oma lugu. Olgu see pikem mälestus või niisama meeldejäänud õpetussõnad.


Veel enne, kui Tartusse jõudsin, taoti mulle pähe õpetussõnad, et ära Mökust süüa telli, aga kui tellid, siis ainult pelmeene. Legendaarne on ka Genialistide Klubi väike auk õueala nurgas, kust sai öösel sisse poetud, kui turvamees enam eesuksest sisse ei lasknud.


Minu esimene kogemus Naiivis oli vastupidine kõigile ootustele. Läksin sinna uue kursaõega, kellega olin varem vaid korra suhelnud, kuid peale seda õhtut oli meid raske lahutada. Tahtsime legendaarsele Halva Muusika Peole tantsima minna, kui järsku avastasime, et meie ümber oli keset saali ühel hetkel kuttidest ring moodustunud. Olime otseses mõttes ümber piiratud. Lõbusas meeleolus tüübid tahtsid terve õhtu anekdoote rääkida ja tantsida. Tegelikult oli täitsa tore.


Teisel õhtul oli Naiivis nii palju rahvast, et ei mahtunud absoluutselt liikuma. Tantsides oli tunne nagu oleksin riivi vahele sattunud, vastu mind hõõrusid tugevalt igast suunast väänevald kehad. Kindla peale sain õhtust kaasa tohutu elamuse, sõbranna jäi seal aga ühest oma lemmikjopest ilma ja pidi Naiivi tekiga linnast koju kõmpima.


Siin me nüüd oleme! Aasta möödas ja samas punktis tagasi. On keegi minu tudengipõlve näinud? Kui näete, siis ütelge, et ta juba tagasi tuleks, väike igatsus on peal.





Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

TEST: Milline on kõige parem glögi?

Birgit kurtis mulle, et poes on nii suur valik erinevaid glögisid, et tema ei oska endale ühte õiget välja valida. Salakavalalt uuris ta, kas ma ei tahaks proovida kuhjaga erinevaid jõulujooke, et ka teistele soovitada, milline see kõige õigem glögi siis ikkagi on. Aga otse loomulikult olin ma nõus. Siin on minu mõtted. Põltsamaa Klassikaline Alkoholivaba Glögi Alustame klassikast. Põltsamaa glögi oli minu jaoks pikalt ainus eksisteeriv glögi. Selle peale võib alati kindel olla, glögised jõulud on garanteeritud. Samas, võib-olla oleks aeg proovida midagi uut ja huvitavat? Niisiis kuna selle järgi hakkan kõiki ülejäänud jooke hindama, ei saa sellele liiga kõrget hinnet anda.  Hinne: 3 Põltsamaa Kuldne Alkoholivaba Glögi Pean tunnistama, et tegemist on ühe mõnusa jõulujoogiga. Mõtlesin küll, et ega see ikka üks õige asi olla saa, aga võta näpust - päris maitsev oli teine. Vürtse oli täpselt parasjagu, kuid ma ei tea, kas oskaksin seda kinnisil

Ausalt ühikaelust + adulting 101

Üksinda elamine on päris huvitav. Kui ma parasjagu loengus pole, õpin kodus. Kui ma ei õpi, olen sõpradega väljas. Kui ma ka väljas pole, teen kodus süüa, pesen nõusid, koristan, pesen pesu, triigin, viin prügi välja või tegelen kes teab mis majapidamistööga.  Peas tiksub 24/7 pidev mure, mida süüa teha ja kas sellest ikka jagub kaheks päevaks, sest no homme ma küll ei viitsi uut toitu välja mõtlema hakata. How the tables have turned - enam ei saagi olla väike ärahellitatud jõmpsikas, kes vingub, et ei taha mitu päeva järjest seda sama suppi süüa. Sorry , vanemad, et ma ikka üldse midagi maailma asjadest ei jaganud.  Poeskäigud on omaette teema. Võin ju sinna minna kindla sooviga osta ainult pakk külmutatud juurvilju, aga siis tuleb meelde, et köögipaber hakkab otsa saama ning prügikotte ka vist nagu enam pole, ja kas mitte pesupulbrit polnud veel hästi natuke järgi. Maitseaineriiuli juures laskun tõsisesse debatti, kas kaneel ikka on hädavajalik, sest puhast musta pipa

Tartu ööelu on ... huvitav

  Olen juba paarile inimesele kinnitanud, et aga loomulikult kavatsen ka Tartu ööelust kirjutada - kui detailselt või umbmääraselt ma seda teen, on iseasi. Praegu on hea kirjutada n-ö oodi ööelule, sest nädalalõpus pandi ka siinsetes baarides piirangud peale ning peale südaööd enam alkoholi ei müüda. Võib-olla ongi nii kõige parem, sest pean ausalt tunnistama, et väike paus kuluks ehk tõepoolest ära. On see siis kurb või mitte, aga peamine sotsialiseerumine käib eelkõige ikka õhtuti väljas olles. Päris täpselt ei teagi kust alustada.. alustame algusest. Piro park Värske tartlasena õppisin esimesena selgeks tudengite meka Piro. Vikipeedias on kuulsast pargist isegi täitsa artikkel olemas, kus seisab selgelt, et “Pirogovi park on traditsiooniline Tartu tudengite õllejoomiskoht.” Alkoholi tohib seal tarbida kella kümnest hommikul kuni kella üheteistkümneni õhtul, seda, kui palju nendest kellaaegadest aga kinni peetakse, teab igaüks ise. Kui ilmad vähegi lubavad